Ma olen eluaeg olnud väga emotsionaalne inimene. Kui miskit läheb veidi paremini, siis ma säran nagu täht ja kui miskit läheb tsipa kehvemini, siis on elu läbi. Ehk ma olen oma emotsioonidega pidevalt ameerikamägedel ning kujutage siis ette vaid, mis toimub minu sees, kui asjad on ikka väga halvasti. Isegi mul endal tuleb kananahk peale sellele mõeldes.
Olen teile väga palju postitusi vahepeal valmis kirjutanud, kuid need on kõik sahtlisse jäänud. Miks?
Kui ma selle blogiga alustasin, minu mõte oli jagada inimestega asju, mis tõesti aitavad. Mis innustaks inimesi samuti päikese poole rihtima ning et see ei oleks yet another ‘tunne mulle kaasa, sest mul on nii keeruline elu’ päevik. Ma ei ütle, et elu raskemaid pooli ei peaks ega võiks kajastada, kuid nende jagamisel on omaette trikid, et juba augus olev inimene sellest ei saaks jõudu juurde sügavamale pimedusse ronimisega vaid vastupidi. Panen käe südamele ja ütlen, et tuleb ikka ette hetki, kus ma halastamatult nutan ja haletsen ennast. Aga kes meist seda ei teeks? Lihtsalt mõned veidi rohkem ja sügavamalt, teised vähem ja pinnapealsemalt.
Samuti olen eluaeg olnud see inimene, kes kogu sitta peekrisse kogub kuni see üle ajama hakkab ja siis halastamatult nutmisega selle uuesti tühjaks kallan, et siis uuesti koguma hakata! 😂
Hiljuti aga ütlesin emale, et ma ei ole enam ammu nutnud niiviisi. Arvates, et see peeker on kas suuremaks muutunud või seda jama ei kogune enam nii palju ja tihti (teises ma väga kahtlen). Kuid nüüd ühte videot vaadates, sain aru, et muutunud pole vaevusteanum, vaid mina. Olen hakanud tegema miskit, mis vahepeal peekrist vett pealt ära kallab, et see nii tihti üle ajama ei hakkaks. Ning kuna ma ei ole inimene, kes sügavamatest tunnetest vabalt pajatab, siis see on lausa ideaalne lahendus minusugusele!
Ehk. Nagu ma juba alguses ütlesin ja ka postituse pealkirjast lugeda võite. Olen teile päääris mitu postitust sahtlisse kirjutanud, mis ilmselt mitte kunagi ilmavalgust ei näe. Ma oksendan oma tunded ja emotsioonid nii brutaalselt paberile (loe: trükin telefoni notes’idesse), et isegi mina, kes ma nädal hiljem neid loen, värisen hirmust ja vastikusest, kui next level emotsionaalne ja brutaalne üks inimene olla saab.
Ma tean ma tean, et see on vana trikk, kuid kellegi vana on teise uus. Niiet kui sa oled veidi sarnane ja ei taha teisi oma negatiivsusega koormata või sul äkki polegi inimest, keda tüüdata, siis proovi järgi see trikk!
100% töötab! Ausalt on KOHESELT peale seda kergem ja parem olla.
Ja siia lõppu ka selline mõte teile:
Vajaduste olemasolu ei tähenda, et sa oled liiga nõudlik.
Reaktsioon ei tähenda, et sa üle reageerid.
Emotsioonide olemasolu ei tähenda, et oled liiga emotsionaalne.
Comentários